If—
(‘Brother Square-Toes’—Rewards and Fairies)
If—
(‘Brother Square-Toes’—Rewards and Fairies)
Siin on oja,
ojas sina
jalgupidi vees
mina puhkan, pilkupidi
puie okste sees
ja on igas hargses võras
lehed tulekul
kõrges kerges kevadõhus
hea on sul ja mul
ainus küsimus maailmas
kiigub minu suul
kas on taevas
tähti rohkem veel
kui on pungi puul
(Viiu Härm)
Nii vaikse kodokülä talo,
kui undse Vooremäe pääl.
Teed kabelihe üle palo
lää lõunevahel lämmäl sääl.
Oh kuule: kerkokellä lüvväs,
see lööja om su oma lell!
Heng niikui taiva poole püvväs,
nii rasselt kaibap, ikep kell.
Om asja ilman imelise,
teed toda kävven mõtli ma:
sääl saatva kooljat peijelise,
siin jooksva latse lustiga!
Om asja ilman imelise,
nii jäi ma veelgi mõtlema:
sääl hauda kandva inemise,
siin mõteten veel astu ma!
Kõrd, talvel, kerkokellä löödi
ja lööja olli oma lell.
Mo emä aus sis joodi, söödi –
see mälestüs om mulle hell.
Ma tulli, kui so vaene korjus
jo külmän lautsin magasi.
Maa pääl kui lõpnu oll’ so orjus,
so emäs võitsi tagasi.
Es kaiba enämb huule hätä
ja kadonu so tõbe lõhn.
Nii rahulik ja uhke nätä
so nägo olli kirstun kõhn.
Oh kuule: kerkokellä lüvväs,
see lööja om so oma lell!
Heng niikui taiva poole püvväs,
nii rasselt kaibap, ikep kell.
So käe oma ohtjit kaknu
ja sälgä tõstnu toobripuud.
So kässi lehmä, peni laknu,
so oma poig es anna suud.
Poig harva üle kodo läve
so manu jõudse kooli teelt.
Sis tuuli, pilvi perän käve,
es kuule emä lihtsat meelt.
Kui imelik: om armastanu
nii kavva, kavva emä arm.
Kui valulik: veäp havva manu
liig hilda elo saatus karm!
Kõrd, talvel, kerkokellä löödi
ja lööja olli oma lell.
Mo emä aus sis joodi, söödi –
see mälestüs om mulle hell.
So havva päitsin orjavitsa
nüüt kate puu all häitsevä.
So poja tee om ollu kitsa,
vast laja küll na näitsevä.
Kas kõrd ka kerkokellä lüvväs? –
ei löö vist enämb oma lell!
Kas kõrd mo aus ka juvvas, süvväs –
oh kerkokell, oh kerkokell!
See punkt kus pendel peatub
"Those who escape hell however never talk about it
Mul on mu noorusvainult
Aeg läheb, aga õnn ei kao,
“Õhtu ilu”
It little profits that an idle king,
By this still hearth, among these barren crags,
Matched with an aged wife, I mete and dole
Unequal laws unto a savage race,
That hoard, and sleep, and feed, and know not me.
I cannot rest from travel; I will drink
Life to the lees. All times I have enjoyed
Greatly, have suffered greatly, both with those
That loved me, and alone; on shore, and when
Through scudding drifts the rainy Hyades
Vext the dim sea. I am become a name;
For always roaming with a hungry heart
Much have I seen and known—cities of men
And manners, climates, councils, governments,
Myself not least, but honored of them all,—
And drunk delight of battle with my peers,
Far on the ringing plains of windy Troy.
I am a part of all that I have met;
Yet all experience is an arch wherethrough
Gleams that untraveled world whose margin fades
For ever and for ever when I move.
How dull it is to pause, to make an end,
To rust unburnished, not to shine in use!
As though to breathe were life! Life piled on life
Were all too little, and of one to me
Little remains; but every hour is saved
From that eternal silence, something more,
A bringer of new things; and vile it were
For some three suns to store and hoard myself,
And this gray spirit yearning in desire
To follow knowledge like a sinking star,
Beyond the utmost bound of human thought.
This is my son, mine own Telemachus,
To whom I leave the scepter and the isle,
Well-loved of me, discerning to fulfill
This labor, by slow prudence to make mild
A rugged people, and through soft degrees
Subdue them to the useful and the good.
Most blameless is he, centered in the sphere
Of common duties, decent not to fail
In offices of tenderness, and pay
Meet adoration to my household gods,
When I am gone. He works his work, I mine.
There lies the port; the vessel puffs her sail;
There gloom the dark, broad seas. My mariners,
Souls that have toiled, and wrought, and thought with me,
That ever with a frolic welcome took
The thunder and the sunshine, and opposed
Free hearts, free foreheads—you and I are old;
Old age hath yet his honor and his toil.
Death closes all; but something ere the end,
Some work of noble note, may yet be done,
Not unbecoming men that strove with gods.
The lights begin to twinkle from the rocks;
The long day wanes; the slow moon climbs; the deep
Moans round with many voices. Come, my friends,
‘Tis not too late to seek a newer world.
Push off, and sitting well in order smite
The sounding furrows; for my purpose holds
To sail beyond the sunset, and the baths
Of all the western stars, until I die.
It may be that the gulfs will wash us down;
It may be we shall touch the Happy Isles,
And see the great Achilles, whom we knew.
Though much is taken, much abides; and though
We are not now that strength which in old days
Moved earth and heaven, that which we are, we are,
One equal temper of heroic hearts,
Made weak by time and fate, but strong in will
To strive, to seek, to find, and not to yield.
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
..."Ajavahemikus kui jää kodutrepilt
Ära mine vaguralt sinna lahkesse öösse,
Sit down, relax and watch.
Julge vaid öelda, et sind need read ei liiguta! ;)
Mida ta mõtles, ei tea.
Kaugel kaugel, taga maade ja merede elas Kapurthala kuulus Vürst. Ja Maharadžal oli tütar - Enelele. Säärane väikene ja õrn nii kui õide puhkenud pääsusilm. Ja kõndis tema niimoodi tantsides ja hüpates.. ..pärlitest keed kui kuu hõbedased niidid ta ümber. Ja nüüd järsku jäi haigeks. Mitte keegi ei osanud ravida, mitte keegi ei tea rohtu haiguse vastu. Maharadža oli kurbusest koos kui tühi kott. Kuulutas üle maade ja merede, kes päästab Enelele, saab enesele võimu, rikkused ja saab endale Enelele õnnistuseks. Vaata, juba voolavad valgete elevantide pikad karavanid. Kihutavad kaugetest maadest rongid ja laevad tema maa poole, ent seal samas, teiste hiilguste ja toreduste keskel sõidab ka Toomas. Põhjamaa poiss, nimega Nipernaadi. Ilma hiilguseta ilma toreduseta, tööpoisi kehvas riietuses... Ja kui kõigi maade targad on proovinud oma jõudu ja midagi pole välja tulnud, proovib poiss ka oma õnne. Ja mis ta teeb? Ta ei tee midagi. Ta ainult räägib. Ta räägib oma maa metsadest ja niitudest, valgetest öödest, palavatest päevadest, jõgede vahulistest koskedest ja soode salapärasusest. Ent vaata, Enelele tõuseb oma külmalt asemelt ja pääsusilm lepalinnuke naerab rõõmsalt ja heledalt. Vaata, ongi ta terve. Rikas Maharadža lõi rusikaga vastu rindu ja ütles: "Võta kõik, mis minul on. Võid mind kah tarvitada endale kannupoisiks". Ja siis ütles too poiss põhjamaalt, nimega Toomas: "Ma ei taha teilt kübetki rikkust, sest ma ise olen tuhat korda rikkam. Mul on põhjamaal õõtsuvaid metsi, üle nende lendavad kluugutavad metshaned, mul on põllud ja kui tuul paitab nende kuldseid viljapäid on nii nagu kohiseks meri ning päike on meil - see särab isegi keskööl."
Vanasti kui maailm loodi,
“In my next life I want to live my life backwards. You start out dead and get that out of the way. Then you wake up in an old people's home feeling better every day. You get kicked out for being too healthy, go collect your pension, and then when you start work, you get a gold watch and a party on your first day. You work for 40 years until you're young enough to enjoy your retirement. You party, drink alcohol, and are generally promiscuous, then you are ready for high school. You then go to primary school, you become a kid, you play. You have no responsibilities, you become a baby until you are born. And then you spend your last 9 months floating in luxurious spa-like conditions with central heating and room service on tap, larger quarters every day and then Voila! You finish off as an orgasm!”
LAUL KAUGEST KODUST Ralf Parve / Eino Tamberg Need on kauged, hallid rajad musta muretaeva all – rasked katsumuste ajad käia karmil võitlejal. Refr. Nii pikk, nii pikk on võitlejal tee kauge kodu poole minna, kuid musta muretaeva all, kui raske ka ei oleks tal, :,: ta jõuab, ta jõuab sinna. :,: Veel ei leidu kuskil varju, ümberringi tuulte ulg. Pikki orge, künkaharju paiskub vastu surmatuld. Refr. Nii pikk … Jäävad mitmed külma hange, märga mulda sellel teel. Siiski mitte kõik ei lange, paljud koju saavad veel. Refr. Nii pikk oma aja kohta hea film Sama oli ka mu papsi sõjakäik. Alates tööpatist kuni Velikije Lukini kus ta õlast haavata sai ja peale seda kui Zakslased Tallinast välja löödi pealinna saadeti. Kahjuks änam ei mäleta kas ta teenis 7. või 249. Eesti laskurdiviisis. PS! Mu paps oli sündinud 1920 aastal! Filmist: (Eesti, 1968) Kui jätkuvalt revideeritakse Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud eestlaste ajaloolist rolli, siis vahest on õige aeg meenutada ka teisel pool olnuid. Pärast kaht aastat tööpataljonis moodustati Eestist Punaarmeesse mobiliseeritud meestest Eesti Laskurkorpus. Paul Kuusbergi romaani ekraniseeringuga antakse meile ülevaade eesti meeste sõjateest, lahingutest Velikije Luki all, Emajõe ületamisest ja Tehumardist. Romaanil ”Enn Kalmu kaks mina” põhineva filmi lavastas Jüri Müür. Esimest korda jõudsid Eesti sõjajärgsesse filmi mahukad lahingustseenid, mida püüti lahendada võimalikult realistlikult. Paiguti murrab tegelaste sõnavarasse omaaegne loosungite keel ja mõistagi võib aimu saada tööpataljoni aastatest vaid ridade vahelt. Mitmed sõdurite suust langenud killud” on läinud rahva käibekeelde. Režissöör Jüri Müür iseloomustas kunagi oma filmi: ”Eestlane töötab ja võitleb visalt, võib-olla isegi särata, kuid saagu, mis saab, ta teeb oma töö ära.” Osades Rudolf Allabert, Heino Raudsik, Kalju Komissarov, Leonhard Merzin jt. Paul Kuusberg kirjutas selle stsenaariumi varem kui Mis juhtus Andres Lapeteusega?”, kuid toonane filmitootmist reguleeriv bürokraatia sättis asjad nii, et enne sai valmis lugu, mis oli kirjutatud hiljem. Romaan Enn Kalmu kaks mina” ilmus 1961. aastal, film valmis 1968. aastal, Andres Lapeteuse juhtum” ilmus aga raamatuna 1963. aastal, ekraniseering valmis 1966. aastal. Draama, Sõjafilm R: Jüri Müür Rudolf Allabert, Heino Raudsik, Leonhard Merzin Üks küsimus on! Keda mängib filmis preili Sarapikku?
Head raamatud! Head filmid! Lohe tätoveeringuga tüdruk on triloogia esimene film. Ämmeeriklased aga pidid ju ka oma versiooni tegema. Kinnitan, et rootsi originaal variandid, rootsi keeles on paremad - nagu tavaliselt.
Siin on filmitud filmi Hukkunud Alpinisti hotelli välikaadrid. Natuke pikemalt räägitud vene keeles siin! Sisekaadrid filmiti Tallinnas spordihallis mis oli tolleaegne suurim stuudioehitis endises N Liidus. Filmist on "Moskva käsul" eemadatud peaaegu kõik suured ja keskmise suurusega plaanid. Mingi vabandusena toodi ettekäändeks Eesti lipp (sini-must-valge) mis joonistub välja taevast, lumest ja selle vahele jäävast mustadest mägedest või metsadest. Filmis on eksponeeritud Eesti tolleaegne moderne kunst. Hotelli fuajees olev maal "Hotel" Dead Mountaineer "" 1979. aastal sai maineka auhinna "Silver asteroid" (2. koht) iga-aastasel rahvusvahelisel filmifestivalil fiction kino Trieste (Itaalias). Filmi aluseks olnud novelli põhjal on toodetud ka videomäng Vene firma Akella progejate poolt. Filmis laineid löönud muusika pidi algselt tegema Arvo Pärt kes lahkus tollasest Eesti NSV-st. Muusika tegi aga Sven Grünberg kes oli sellel ajal 22 aastane! Filmist räägib põgusalt ka Sven ise Raadio kahe saates "Halloo Kosmos" mis on järelkuulatav R2 Podcastide all!
Eile, 18 september 2011 seesinasel aastal, kella lõuna paiku hüppasin ka mina täiesti tervest lennukist jummala vabatahtlikult alla. Siit saab täiendavat inffi asja kohta. Mina lennutasin ennast kupliga ca 3 mintsa 800m. kõrguselt välja kukkununa vene lennukist AN-2 (sulgudes - moosiriiul). Siin ma siis omadega olen! Koos minuga oli ka Koit, kes kuramus selle pulli orgunnija oli! Fakt on see, et kevadel tuleb kohe kindlast uus hüpe teha. Võib-olla ka teine ja kolmas ja kõrgemalt!
võtted toimuvad!!! Võtted Toimuvad!!! sügiseks valmib pikem ca.5min. pikkune filmike time-lapse stiilis Fellinist. a´la "Welcome to Fellinn"!
Suvel tahan Lõuna-Norramaale Prekestolenis ära käija! See on suur kalju mis on 25x25 suur ja sellelt saab alla hüpata! :) Kui seda teha siis lendab olenevalt enda tiiva sirutusest ja tõmblemisest ca 600m allapoole, kuni merepinnani! Noh tegelikult peaaegu 300m otse alla.
Näe und, ilmsi võimatut und
See punkt, kus pendel peatub
Ühest mehest see lugu
See maailm sind peab kandma
ja sina pead kandma maailma,
ta on nii soe ja pehme,
tal on kaks niisket silma.
Kaks niisket lapsesilma,
mis võtavad sinult rahu.
Sa tunned, et kunagi enam
sa oma maailma ei mahu
Ja maailm enam ei mahu
su sülle sooja ja varju.
Nii on see ikka olnud,
miks siis sa veel ei harju,
et kõike ei saagi võtta,
et kõike ei saagi anda,
et vabadus on ja valu,
mis tuleb sul endal kanda.
Ma olen madalal sündinud -
kesk sammalt ja lehekõdu.
Ma olen madalal sündinud,
kuid madalal pole mu kodu.
Ma olen madalal sündinud,
kuid mu kodu on kaugel väljas
ja taeva ja mere ja tuulte peal
ja lagedal, vilus ja näljas.
Mu kodu on ära igatsus
ja lõunamaa mered ja liivad.
Ja kaasakutse ja appihüüd
ja tiivad ja tiivad ja tiivad...
töö töö tööt öö tööö ööt, krt matk vist lükkub edasi sügiseks või talveks suuskadel (jee rait) aga ära saab see tehtud!
Rattamatk mööd mereäät Narva-Ikla
Distants ca. 1050-1300 km. Sellest ca. 70% kruusa-, metsavahe tee
Kestvus 14 päeva. See teeb ca.80 km.päevas. (8h sõitu, 10km/h)
Matka algus 20-31. Juuli. 2008.a.
Algus Narva-Jõesuust (ühispilt) ning liigutakse edasi lääne suunas mööda imekaunist Soome lahe lõuna kallast, olles alati silmsidemes merega. Peatudes selleks, et juua õlut ja külastada vaatamisväärsusi. Õhtuti on kohustatud kõik ennas maani/pilgeni täis jooma, et järgmine päev oleks putsis sõita. Tallinna ligidale jõudes teeme järsu pöörde sisemaale ja möödume Tallinnast võimalikult kaugelt! Merd võiks peale seda näha kuskil Vääna-Viti juures või isegi enne seda. Sealt edasi Haapsalusse ning Hiiumaale(ühispilt) (kogu selle aja juues ja mölisedes tee ääres seisvatega). Kui hiidlastelt püksid varastatud ja naised vägistatud siis kähku tagasi mandrile ja/või sealt otse saarlastele külla(ühispilt). Tiirud peale ja mandrile. Lihulas kerge seisak ausamba (endise ausamba) juures ja punuma. Pärnusse jõudes (ühispilt)oleks seal redus kohe päevakese (oleneb kuna jõuab ja teeb edasised plaanid, kes kuidas Iklasse vastu tuleb ja millega). Loomulikult tuleb täiendada oma joogi varusi. Siis Häädemeestele (ühispilt)ja selt siis edasi vaatab kuhu ööbima jäetakse, kas kablisse, lemme, krapisse või... kui jäetakse ööbima st. juuakse ju terve öö nii kui nii! Iklasse jõudes teeb ühispildi piirivalvuritega (kui neid veel on) ja siis kes kuidas kodu saab!
Hetkel matkajaid: 4
Alo, Priit, Viljar, Tarmo,... (Kadri, Ivo, Allan...)
Enne matka lasta kontrollida ja hooldada ratas, tähelepanu keskjooksuga
Vajalikud asjad:
Üldine (jagatakse matkajate vahel ära)
-telk (neljale inimesele) olemas
-kattekile (rataste kaitseks, vihma kaitseks) olemas
-potid, pannid olemas
-veepudelid olemas
-esmaabi pakk (plaastrid, sidemed, valuvaigistid) olemas
-taskulamp/lamp
-veepuhastaja
-termos olemas
Individuaalne (mida peaks igal mehel kaasas olema)
http://www.matkasport.ee/#sa56
-ratta pakiraam (pakiraamile käiv spets kott)
-kummi parandus kmpl. (kummitükk, liivapaber,liim või terve õhukumm)
-rattahooldus vahendid (võtmed, ketiõli)
-lauba lamb (kükloop noh)
-söögiriistad (kahvel, lusikas, taldu, kruus-lehma pildiga)
-termos
-tikud, tulemasin
-magamis asjad (madrats, termotekk/foolium)
-nuga, näpitsad (kokkupandav, sveitsi oma teate)
-väike rätik
-veekindel kott dokumendi/raha muu väärtusliku hoidmiseks (dokument igaksjuhuks kaasa sest kui auto üle sõidab siis on mille järgi tuvastada ja motellidesse või seesugustesse sisse möllimiseks)
-OFF putuka tõrje
-päevitus-, nahaniisutus kreem
-riided: (riided tuleb igalühel hoolikalt läbi mõelda ja olla kõige halvemaks valmis, st. Pikaks ajaks vihma käes olles, sõites, ligunedes, et oleks pärast kuivad olemas jne.)
Suvised loomulikult
Ja
Vihma riided (vihma/katte jakk, vihma/katte püksid, müts, prillid)
Vahetus riided (kuivad t-särgid, fliisid, soe pesu)
Jalatsid (plätad, kerged ja veekindlad)
-söök (kuivained või dehüdreeritud toidud, kiirnuudlid, sokolaadid, siirupid) saab osta ka poodidest aga igaks juhuks midagi võiks tagataskus olla ja seda valmis ka jagama.
Mis peamine:
-Kaasa tuleb võtta kõik foto- ja filmitehnika
-Hea tuju (tuleb olla valmis kompromissideks ja pärastised näpuga näitamised on taunitavad)
-Kui ei jaksa siis käsi püsti ja kõva häälega: „Kurat, võtke hoogu maha. Teeme ühe suitsu!”
-Eesti teedesse ja loodusesse suhtuda heaperemehelikult.
-Ebaviisakale autojuhile/tülinorijale näidata uhkelt fuck-i sõrme.
-kui on idee siis seda ka arutatakse
-Olla aktiivne (midagi kellegi käest küsides või seletades ei lükka partnerit ette vaid räägitakse/küsitakse ise ja viivitamatult)
-Eesti lipp loomulikult, proovin ka ise mingi lipu valmis teha, väikese sellise et rattale saab panna.
http://www.laevakompanii.ee/index.php
http://www.reisijutud.com/index.php?or=30
kel midagi lisada....