Ära mine vaguralt sinna lahkesse öösse,
vanadus leegitsegu ja möiraku päeva sulgudes,
märatse, märatse valguse surmale vastu.
Ehkki targad mehed oma lõpus teavad, et pimedus
on õige, sest nende harksõnad pole tabanud välku. Nemad
ei lähe vaguralt sinna lahkesse öösse.
Head mehed karjudes viimse laine viipel, kui säravalt
võinuksid nende nõdrad teod tantsida haljas lahes,
märatsevad, märatsevad valguse surmale vastu.
Raevukad mehed, kes on tabatud ning laulavad päikese kaarikust
Mõistavad, liiga hilja, et nad kibelevad oma teele
Ära mine vaguralt sinna lahkesse öösse
Tõsised mehed, surma äärel, kes näevad pimestaval pilgul
et, Seotud silmad suudaksid lõõmata, kui meteoorid ja rõõmsad olla
Märatse, märatse valguse surmale vastu.
Ja sina, minu isa, seal haledal kõrgusel
Needus, õnnistagu mind oma karmide pisaratega, ma palvetan, et
Ära mine vaguralt sinna lahkesse öösse.
Märatse, märatse valguse surmale vastu.
Dylan Thomas
http://www.poemhunter.com/poem/do-not-go-gentle-into-that-good-night/
https://youtu.be/6CONoqEhcu0
