esmaspäev, 7. veebruar 2022

 

Mul helistas ajaleht Kroonika
ja enesearmastust embas.
Reporter mind üllatas sooviga
et räägiksin midagi endast.
 
Lõi kõik minus leekima lõkkena
suur õnn minu õuele astus.
Ma ühmasin vastu – peab mõtlema
ja torkasin Nokia tasku.
 
Ehk viimati alistub Everest
mu pingutus kandmas on vilja.
Ma lihtsalt pean rääkima enesest
ja tütarlaps kõik paneb kirja.
 
See kunagi oli mu unistus
mu noorpõlve näruseim needus
Ma tahtsin, et keegi must huvituks -
mul sealsamas trolli peal meenus.
 
Et keegi mind tänaval tülitaks
et tüdrukud arvaksid tuusaks
ja mõni mind võluda üritaks
ning nääpsumad võtaksid muusaks.
 
Kuid polnud mus midagi erilist
mul puudusid vähimad anded.
Ei mõistnud ma seltskonnas sebimist.
Jutt rumal ja prillid on kanged.
 
Üks võimalus on, mulle räägiti:
Sa alasti pilt paiska netti
või esine saates – riäliti.
Veel parem, tee rahva ees k…ükki.
 
See paraku mulle ei sobinud
sest minul on inetu keha
ja noorpõlves lõputult norinud
on näo pärast isa ja ema.
 
Mu kaasagi pahaselt toonitas
et seda ma teha ei tohi
ja järele mõtelnud, soovitas -
eks muretse endale hobi.
 
Ma proovisin vigaseid sallida
siis jääaugust püüdsin ma kala
ning Rakverest Mäo kaudu Tallinna
kord nädalas kõndisin jala.
 
Ma proovisin hakata koomikuks
ning jõusaalis treenisin keha.
Siis mõtlesin enese joodikuks
kuid mul hakkas paha, mis teha.
 
Ei teinud ma raasugi välja sest
kui prügilas keegi mind sõimas.
Missioon oli hoolida näljastest
ning treenida füüsilist võimlas.
 
Ehk viimati minu seest esile
võib kerkida mõni kapriiski.
Ma sellega teiste ees esinen
ja pälvin te austuse siiski.
 
Ma nakkusi ravisin loitsuga
ja vältisin süstitud saasta.
Geenmuundatud väljamaist toitu ka
ei tarbinud peaaegu aasta.
 
Ja nüüd kui see tütarlaps helistas
ma mõtlesin läbitud teele.
Nii meeldivalt minu ees edvistas
et kõik tuli korraga meelde.
 
Ma olen ju elanud isuga
ja kiiregi olnud on tihti.
Mis sest, et ei hiilga ma sisuga.
Ei vaja ma preestri ees pihti.
 
Ei pea seda teistega jagama.
Miks paisata eetrisse risu?
Ma õhtul jään vaevata magama
ja hommikul tõusta on isu.
 
Kui tütarlaps uuesti helistab
ma ühman – mu elu on kerge!
Siis muuseas ta südame veristan
kui saadan ta viisakalt p…otilaadale.
 
Austatud näitleja Tõnu Oja