Inimesed Sõdurisinelis - Laul kaugest kodust

LAUL KAUGEST KODUST Ralf Parve / Eino Tamberg Need on kauged, hallid rajad musta muretaeva all – rasked katsumuste ajad käia karmil võitlejal. Refr. Nii pikk, nii pikk on võitlejal tee kauge kodu poole minna, kuid musta muretaeva all, kui raske ka ei oleks tal, :,: ta jõuab, ta jõuab sinna. :,: Veel ei leidu kuskil varju, ümberringi tuulte ulg. Pikki orge, künkaharju paiskub vastu surmatuld. Refr. Nii pikk … Jäävad mitmed külma hange, märga mulda sellel teel. Siiski mitte kõik ei lange, paljud koju saavad veel. Refr. Nii pikk oma aja kohta hea film Sama oli ka mu papsi sõjakäik. Alates tööpatist kuni Velikije Lukini kus ta õlast haavata sai ja peale seda kui Zakslased Tallinast välja löödi pealinna saadeti. Kahjuks änam ei mäleta kas ta teenis 7. või 249. Eesti laskurdiviisis. PS! Mu paps oli sündinud 1920 aastal! Filmist: (Eesti, 1968) Kui jätkuvalt revideeritakse Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud eestlaste ajaloolist rolli, siis vahest on õige aeg meenutada ka teisel pool olnuid. Pärast kaht aastat tööpataljonis moodustati Eestist Punaarmeesse mobiliseeritud meestest Eesti Laskurkorpus. Paul Kuusbergi romaani ekraniseeringuga antakse meile ülevaade eesti meeste sõjateest, lahingutest Velikije Luki all, Emajõe ületamisest ja Tehumardist. Romaanil ”Enn Kalmu kaks mina” põhineva filmi lavastas Jüri Müür. Esimest korda jõudsid Eesti sõjajärgsesse filmi mahukad lahingustseenid, mida püüti lahendada võimalikult realistlikult. Paiguti murrab tegelaste sõnavarasse omaaegne loosungite keel ja mõistagi võib aimu saada tööpataljoni aastatest vaid ridade vahelt. Mitmed sõdurite suust langenud killud” on läinud rahva käibekeelde. Režissöör Jüri Müür iseloomustas kunagi oma filmi: ”Eestlane töötab ja võitleb visalt, võib-olla isegi särata, kuid saagu, mis saab, ta teeb oma töö ära.” Osades Rudolf Allabert, Heino Raudsik, Kalju Komissarov, Leonhard Merzin jt. Paul Kuusberg kirjutas selle stsenaariumi varem kui Mis juhtus Andres Lapeteusega?”, kuid toonane filmitootmist reguleeriv bürokraatia sättis asjad nii, et enne sai valmis lugu, mis oli kirjutatud hiljem. Romaan Enn Kalmu kaks mina” ilmus 1961. aastal, film valmis 1968. aastal, Andres Lapeteuse juhtum” ilmus aga raamatuna 1963. aastal, ekraniseering valmis 1966. aastal. Draama, Sõjafilm R: Jüri Müür Rudolf Allabert, Heino Raudsik, Leonhard Merzin Üks küsimus on! Keda mängib filmis preili Sarapikku?